Heki istutamine

HEKI ISTUTAMINE

Hekid elavad, müürid mitte!

KAUNIS HEKK EELDAB HEAD PLANEERIMIST

Olulised valikukriteeriumid heki istutamisel on:

Okas- või lehtpuu? Igihaljas või heitlehine? Milline on pinnas? Kas hekk peab varjama vaadet, olema piirdeks või asendama tara? Millise kujuga peab hekk olema, kas teda kärbitakse tugevalt või lastakse vabalt kasvada?

HEKI ISTUTAMINE

Hekid elavad, müürid mitte!

KAUNIS HEKK EELDAB HEAD PLANEERIMIST

Heki istutamine –
olulised valikukriteeriumid:

Okas- või lehtpuu? Igihaljas või heitlehine? Milline on pinnas? Kas hekk peab varjama vaadet, olema piirdeks või asendama tara? Millise kujuga peab hekk olema, kas teda kärbitakse tugevalt või lastakse vabalt kasvada?

HEKID

Igihaljad hekid on kogu aasta läbipaistmatud ja pakuvad sõltuvalt liigist ja laiusest sama hästi kaitset müra ja pilkude eest kui müürid või aiad.

Heitlehised hekid on inimeste jaoks, kes elavad täiesti teadlikult aastaaegade järgi. Suvel on nad haljad, sügisel pilkupüüdvalt kirjud ja talvel pakuvad silmailu härmas oksad. Hekid piiravad elupaika loomadele ja on kassikindlaks pesapaigaks laululindudele.

Hekil on palju ülesandeid. Kõigi kasulike omaduste kõrval on olulisem see, et hekki peab olema kena vaadata ning see peab tuju rõõmsaks tegema. Mis puudutab suurust ja sorti, on meie valik väga suur. Kõik hekid, mida meie juurest leida võib, on kasvanud hästi hooldatud avamaapeenardel. Mitme aasta jooksul kasvanud taimed on väga vastupidavad. Hekid aedade ja terrasside jaoks, varjamiseks ja piirdeks – kõik on kindla juurestikuga, terved ja tugevad.

TUTVU MEIE HEKITAIMEDEGA

ETTEVALMISTUS/KAEVETÖÖD

Mis on hekitaimede jaoks parem, kas kraav või iga taime jaoks eraldi auk?

Eraldiseisvate või suurte taimede puhul on suurema stabiilsuse huvides mõistlik kaevata iga taime jaoks eraldi auk. Heki istutamisel, tuleb kaevata kraav, kui ritta istutatakse palju taimi. See läheb märksa kiiremini kui paljude aukude tegemine ja kraavis saab taimede asukohta veel muuta. Paljasjuursete taimede puhul on kraavi kaevamine tavaliselt mõttekam.

KINDLUSTAMINE

Vabalt seisvate või kõrgete hekkide puhul tuleks taimed kinnitada.

Hekiga paralleelselt kaevatakse maasse puust postid. Seejärel kinnitatakse taimed klambritega (saadaval aianduspoodides ja meie juures) või kummipaela ja traadiga. Nii ei saa tuul taimi ümber puhuda. Umbes 2 aasta pärast võib kinnitused ära võtta, sest siis on taimed tugevaks kasvanud.

Heki istutamine

MULLAPALLIGA TAIMED

Istutusaugu või -kraavi puhul kehtib rusikareegel, et see peab olema 1,5 korda palli läbimõõdust suurem.

  1. Enne hekitaime istutamist kobestage augus olev muld korralikult läbi, et juured saaksid korralikult hargneda. Väga raskete saviste muldade puhul segatakse väljakaevatud mulla hulka liiva ja/või huumust.

  2. Optimaalseks toitainetega varustamiseks soovitatakse istutamisel lisada mullaparandusvahendeid.

  3. Kõigepealt ajage auku lahtine muld, nii et hekitaime mullapall oleks 1-2 cm mullaga kaetud.

  4. Seejärel pange hekitaim auku. Jätke džuutkangas palli ümber. Plastikut sisaldavate kangaste puhul (mis on äratuntavad värviliste kiudude järgi) tehke lihtsalt sõlm lahti ja lükake otsad kõrvale. Kui juurepall on traatvõrgus (traatpallis), avage võrk juuremugula juurest ja painutage kõrvale, et see taime pitsitama ei hakkaks. Nii traat kui džuutkangas mädanevad maa sees ära.

  5. Pärast kanga avamist ei tohi taime enam tõsta. Täitke auk kahe kolmandiku ulatuses mullaga ja kastke taime korralikult. Seejärel ajage ülejäänud muld auku, tallake taim igast küljest korralikult kinni (mitte liiga kõvasti!) ja vormige ülejäänud mullast augu ümber kastmisvall.

Kastke veelkord korralikult!

PALJASJUURSED TAIMED

Istutusaugu või -kraavi puhul kehtib rusikareegel, et see peab olema 1,5 korda palli läbimõõdust suurem.

  1. Kõigepealt harutage taimed kimbust lahti ja lõigake juured umbes 25-30 cm pikkuseks.

  2. Seejärel pange taimed vähemalt 1 tunniks veenõusse, et nad saaksid ennast korralikult täis imeda. Taimeaugu (üksikute taimede puhul) või -kraavi (paljude hekitaimede puhul) laius ja sügavus on rusikareeglina võrdne 1,5-kordse juurekõrgusega. Väga raskete saviste muldade puhul segatakse väljakaevatud mulla hulka liiva ja/või huumust. Optimaalseks toitainetega varustamiseks soovitatakse istutamisel lisada mullaparandusvahendeid.

  3. Hoidke taime augu põhja kohal, nii et juure ülaserv oleks umbes 2-3 sõrmelaiust ümbrusest madalamal, ja täitke auk ümberringi ühtlaselt. Tallake taim igast küljest korralikult kinni (mitte liiga kõvasti!) ja vormige ülejäänud mullast augu ümber kastmisvall. Kastke korralikult.

  4. Taime kasvama minemise hõlbustamiseks ja kasvu ergutamiseks kärpige võrseid umbes 1/4 pikkuse võrra.

ÄRGE PANGE väljakaevatud mulla hulka ning auku mineraalväetist ega värsket komposti!

KONTEINERIS ISTUTATAVAD TAIMED

Istutusaugu või -kraavi puhul kehtib rusikareegel, et see peab olema 1,5 korda palli läbimõõdust suurem.

  1. Enne istutamist kobestage augus olev muld korralikult läbi, et juured saaksid korralikult hargneda. Väga raskete saviste muldade puhul segatakse väljakaevatud muld liiva ja/või huumusega.

  2. Optimaalseks toitainetega varustamiseks soovitatakse istutamisel lisada mullaparandusvahendeid.

  3. Kõigepealt ajage auku lahtine muld, nii et pall oleks 1-2 cm mullaga kaetud.

  4. Ujutage taime veega, nii et juurestik saaks ennast täis imeda. Eemaldage plastkonteiner ja ajage lahtine muld auku, nii et taime mullapind oleks ümbrusega samal tasandil. Pange taim auku ja täitke ümbrus ühtlaselt. Tallake taim igast küljest korralikult kinni (mitte liiga kõvasti!) ja vormige ülejäänud mullast augu ümber kastmisvall.

Kastke veelkord korralikult!

KASTMINE

Vesi on elu allikas – taimede puhul pole see teisiti kui inimestega. Just vahetult pärast istutamist on äärmiselt tähtis taime niiskena hoida. Eriti siis, kui ilm on kauem kuivana püsinud. Kõrvetuse ja seenhaiguste vältimiseks ei tehta taimi ülaltpoolt märjaks otsese päikese käes, vaid kastetakse korralikult ainult juurte juurest.

Kastmise põhireegel: pigem harvem, aga intensiivselt!

Kasta ei tohi iga päev. See võib põhjustada liigniiskust ja taimede püsivat kahjustust. Palaval suvel kastke 2‒4 korda nädalas vastavalt taime kõrgusele umbes 10 l veega. Väikesed mullavallid (kastmisvallid) taime ümber väldivad vee voolamist külgedele.

IGA 2-4 PÄEVA TAGANT VASTAVALT TAIME KÕRGUSELE UMBES 10 L VETT

Vahetult enne talve saabumist tuleb taimi veekord intensiivselt kasta, sest just igihaljastest taimedest aurab talvelgi niiskust. Kastmist ei tohi alahinnata. Eelkõige suvekuudel, sest taimed võivad väga kiiresti kahjustada saada. Ärasõidu puhul hoolitseda selle eest, et mõni naaber või sõber regulaarset kastmist jätkaks.

Kasvufaasis võivad mõnel taimel lehed kollaseks või pruuniks minna. Esimestel nädalatel on tegemist normaalse nähtusega, mida saab mõistliku kastmisega parandada.

Heki istutamine

HEKILÕIKUS

Heki lõikamisel kehtib põhimõte – põletuste vältimiseks ei lõigata hekki heleda päikesega. Tiheda ja ühtlase heki saamiseks on vajalik regulaarne tagasilõikamine.

IGIHALJAD HEKID

Lõikamisajad: kevadel (aprilli keskel) ja hilissuvel (juuli lõpus/augusti alguses)

Kärbitakse ainult värskeid võrseid, ergutamaks võimalikult palju järelejäävate pungade tärkamist. Enamasti piisab hekile vaid ühekordsest lõikamisest. Ainult tugevakasvuliste taimede puhul nagu Leylandi värdküpressid soovitatakse kahekordset lõikust. See kehtib ka hekkide kohta, mida tahetakse hoida väga madalana. Tundlikke taimi nagu Buxus sempervirens ja Ligustrum ovalifolium tuleks lõigata alles hiliskevadel, kui pole enam karta öökülmi. Taimede altpoolt raagujäämise vältimiseks soovitatakse hekk lõigata trapetsikujuliseks, jättes alumised võrsed veidi pikemaks kui ülemised. Sirgjoone hoidmiseks võib üles tõmmata nöörid. Vaid väga varjutaluvate taimede puhul nagu jugapuu või kirssloorber võib valida ka ruudukujulise profiili.

HEITLEHISED PUUD

Lõikamisaeg: hilissügisel

Varem ei tohi lindude pesitsemise tõttu lõigata. Nagu igihaljaste taimede puhul, valitakse heitlehise heki puhulgi trapetsikujuline profiil. See tagab igale poole ühtlase valguse.

VÄETAMINE

Esimesel istutusjärgsel aastal ei vaja hekitaim väetist. Hiljem väetatakse taime igal aastal, niipea kui need võrsuma hakkavad.

Väetage ainult kasvufaasis (kevadel/suvel/sügisel), mitte puhkefaasis (talvel).

Soovitame kasutada orgaanilisi täisväetisi/pikaajalisi väetisi, mis eraldavad toitaineid aeglaselt, kuid pidevalt. Need sisaldavad lisaks põhitoitainetele (lämmastik, fosfor ja kaalium) ka hekitaimede elujõulisuse jaoks olulisi mineraalaineid ja mikroelemente. Pöörake tähelepanu tootja doseerimissoovitustele ja -juhistele.

 

Heki istutamine nõuab põhjalikku eeltööd ja head planeerimist. Vajaminevate istikute koguse arvutamiseks, peaks teadma rajatava heki pikkust.

Heki istutamine

HEKID ELAVAD, MÜÜRID MITTE!
LISAINFORMATSIOONI SAAMISEKS KIRJUTAGE MEILE!
haljastamine@gmail.com